SPA Üldinfo Lainest laiemalt Ajalugu

Prindi Sisukaart

Ajalugu

   

Kolmest küljest merega piiratud Haapsalu linn on tunnustust leidnud eeskätt vaikse suvituslinnana ning mudaravikuurordina. Oma madaluse tõttu soojeneb Haapsalu laht suviti rohkem kui teised Eesti ranniku lahed, merevee keskmine temperatuur suvel on +21 kraadi. Kuigi Haapsalus on õhuniiskus suurem kui sisemaal, peetakse Haapsalut Eesti kõige päikesepaistelisemaks kuurordiks. www.haapsalu.ee

19. sajandil algas Haapsalu kui kuurordi ajalugu. Esimene supelmaja rajati Haapsallu 1805. aastal. Oma kasvava populaarsuse võlgnes Haapsalu ravimudale. Esimene mudaravila rajati Haapsallu 1825. aastal ning külastajate rohkuse tõttu avati peagi veel kolm. Kuuldused meremuda ravivast toimest jõudsid Peterburi kõrgkihini ning nii muutuski Haapsalu sealse õukonna armastatud suvituskohaks. 20. sajandi alguseks oli Haapsalu rohkesti külastatav kuurortlinn. Tsaariõukonna suvituskohana sai Haapsalu 1905. aastal raudteeühenduse Peterburiga. Haapsalu kui kuurordi hiilgeaegu meenutavad tänases linnas ka mereäärne jalutustee - Promenaad - ning sellel asuv puitpitsiline kuursaal.
Haapsalust teatakse palju legende, tuntuim neist on lugu Valgest Daamist, kes augusti täiskuuöödel ilmub igavese armastuse sümbolina toomkiriku käärkambri aknale.

Legend Kepimurdjast

... Spa hotell Laine ees Väikese viigi kaldal seisab skulptuur, mis sobib hästi iseloomustama Haapsalut kui kuurortlinna. See on skulptor Juhan Raudsepa poolt 1933. aastal loodud Kepimurdja, mis sümboliseerib ravimudas tervise tagasi saanud inimest, kes murrab katki talle tarbetuks muutunud kepi.

Eesti Riiklik Arengukava